„Lõpetamata linn“ uurimisprojekti lõpusirge: arhitektuurimuuseumis avati näitus Tallinna linnaplaneerimise probleemidest

26.01.2021

Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus “Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” kutsub vaatama Eesti pealinna kaasaegse linnaplaneerimise vaatenurgast. Näituse külastajad saavad ülevaate Tallinna linnaehituslikest väljakutsetest ja probleemidest ning loodetavasti ka vastuse küsimusele, kas tänasel päeval kujundatakse Tallinnast jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist linna, kus ka järgnevatel põlvedel on hea elada. Näitus põhineb uurimistööl, mis sai teoks tänu kinnisvaraettevõttele Kapitel, kes panustas projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Näitus võtab kokku uurimisprojekti “Lõpetamata linn”, mis tegeles Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste stsenaariumitega ning esitleb kolme aasta jooksul kokku kogutud teadmisi ja välja töötatud tulevikuvisioone. Näituse kuraatori, EKA arhitektuuriteaduskonna doktorandi arhitekt Johan Tali sõnul “kasutame” linnaelanikena kõik Tallinna ning meil ei peaks olema ükskõik, kuidas ja kuhu linn areneb. “Kuivõrd näitus annab Tallinnast kui Eesti pealinnast suure pildi, siis näituse loojate siiras lootus on, et see tekitab külastajas ambitsiooni aru saada, mis Tallinna linnapildis toimub, sest seda kõike peaks tehtama linnaelanike huvides, linnaelanike raha eest,” selgitas Tali.

Näitusel selgub, mida üleüldse saab tänapäeva linnas planeerida; milliseid võimalusi pakuvad homse Tallinna kujundamisel linna rohealad; kus asuvad täna ning kus võiksid asuda tulevikus Tallinna keskused. Samuti pakub näitus välja, milline peaks olema Tallinna linnasüda, et tekiks tihe, jalgsi liigeldav linn. Eraldi tähelepanu all on Lasnamäe: paneelelamurajoonides paikneb rohkem kui pool Tallinna kodudest, ent millist arengut need alad vajavad, et olla tulevikus konkurentsivõimelised? “Lõpetamata linn” jõuab otsaga välja aastasse 2050, pakkudes välja, millele peaks ettevaatavalt juba täna linnaruumi korrastamisel ja kohendamisel tähelepanu pöörama.

Näitusel on nii spetsiaalselt uurimuse jaoks valminud töid kui ka konteksti paigutatud varasemaid linnaehituslikke mõtteid. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tudengite projektid astuvad näitusel dialoogi juhendajate töödega ning algatavad ja rikastavad arutelu konkreetsete kohtade ja teemade üle tuleviku Tallinnas.

EKA rektori, akadeemik Mart Kalmu arvates püsiks vajadus lasta ülikoolidel julgemaid ideid välja käia isegi siis, kui Tallinnas saadaks linnaplaneerimine tõsisematele alustele. “EKA õppejõudude, teadurite ja üliõpilaste koostöös valminud Tallinna analüüsid ja visioonid on suurepärane näide teadmussiirdest, ülikoolide kasulikkusest, mida ootab kogu Eesti ühiskond ja majandus,” sõnas Kalm.

Nii näituse kui selle aluseks olnud uurimisprojekti kesksel kohal on ühine eesmärk näha Tallinna kui jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist linna, kus ka järgnevatel põlvedel on hea elada. Kui soovime edasistes ambitsioonides ja arengutes võimalikult laial pinnal kokku leppida, tuleb kaasata teadmisi erinevatelt linna vormivatelt osapooltelt, vaadata tulevikku, tunnetada probleemkohti ja näha potentsiaali linna paremaks muutmisel.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari kommenteeris uurimisprojekti ETV AK uudistele: “Sellest sündis uskumatu uurimisprojekt – haridusmaastikul erakordne, ja eriti EKA jaoks – et erakapital Kapiteli näol investeeris pea pool miljonit ühte uurimisprojekti, mis tegeles Tallinnaga. Me saime kaasata väga palju inimesi, teha koostööd Harvardi arhitektuurikooliga – maailma tipptegijad käisid Tallinnas arutlemas siinse linnaruumi teemadel.”

Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendus Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine sai teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustas projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb käesoleva näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga, mis ilmub märtsis-aprillis.